Well nojah mai tea ise kaa, miks ma ei ole siia nii kau akirjutanud... Nagu niiiiii palju asju on juhtunud ja mida ma kellelegi ei räägi,s eega miks mitte täita oma tühja blogi, kus arvatavasti mitte keegi ei käi, kuna kõik on juba lootuse kaotanud minu blogi täitmisele, sest ma ei tee seda kunagi, kui keegi ütleb et ma täidaks seda... Mkm nii ei saa, mul on vaja selleks õiget meeleolu ja tahtmist... Nagu mitte midagi ei ole ju niisama... (whatever see lause ka tähendama pidi)
Eniveis siis kokkuvõttev lause on : Kõik kaob (noh see on juhuks, kui keegi siia blogisse peaks kunagi sattuma ja ei viitsi seda pikka ja suvalist juttu lugeda)
Ja kui nüüd mittekokkuvõtvalt rääkida, siis Väääga tohutult palju asju on minu elus vahepeal juhtunud.... Esiteks meie etendus... noh seal läheb meil üllatavalt ja mmeeldivalt hästi, saal on iga kord täis ja mida üks noor näitleja ikka tahab, kui et inimesi käiks vaatamas meie etendust... Ainus asi või noh inimene, kes mind häirib on Jari... asdgjeipgjeroighjiojdfsiohjiyoj aaaaah jummel, kuidas ma teda ei salli, ta lihtsalt ei saa aru mitte kunagi, et vb mina väike inimene sooviksin kaa vahelduseks eliisiga räääkida, et nagu ta ei tohiks teda niimooodi omada vms... haige suht... ma lausa vihkan seda... mitte miski ei suuda kirjeldada minu mittesallimist tema vastu, see on lihtsalt lõputu, ta võtab selle viimasegi käest, mis mul alles jäänud on... Aga jah see eest saan ma kõikide teatritöötajatega hästi läbi. Meil on mingi hästi äge riieturitädi, kellega ma alati räägin, ta on tore ja temaga saab rääkida:D NOjah Ennu ei ületa siiski mitte keegi... Ta on lihtsalt suurepärane lavasttaja ja sõber... jah just nimelt ma saan Ennu enda sõbraks nimetada, sest ta kuulab alati mind ära, kui mul on mingi probleem või midagi ja siis annab enda targemat nõu mulle... see on tore ja see tekitab sellise hea tunde... Okei whatewa see tegelt... aga jah nüüüd hakkasid meil uuesti need stuudiotunnid, kus me teeme selliseid huvitavaid etüüde ja proosasid... mmm ägeee ja üldse ühesõnaga teater on äge ja tore koht.
Niisiis mis siis veel... hmm sõbrad... See on vist maailma kõige tihedamini kõlanud teema minu puhul... Aga ikkagi on Kurb, kui kellestki, keda tunned, saab keegi, keda tundsid. See on nii valus vähemalt minu jaoks... mõnikord ma küsin enda käest, et miks ma hoolin, kui teised seda ei tee... Siiis tekibki selline tunne, et tõesti miks Mina mina pean olema selline lepaleht, mis lendab sinna, kuhu tuul puhub? Las see suur maailm teeb mis tahes lollusi, pean mina siis kohe kõike omal nahal järgi katsuma! Noo tõesti, aga siis on jälle see, et ma olengi selline inimene, kes hoolib, sest minu jaoks on osadel inimestel suur tähtsus ja kurat noo on raske lasta minevikul minna, kui see hoiab endas parimaid mälestusi mu elust... Kuigi mõnikord tahaks mõnele öelda, et: "Kes sa enda arust oled? Tuled, lõhud ja lähed. Kuradi hästi arvad endast." aga see ei muudaks midagi, aga just nii ongi, inimesed tulevad ja nad leiavad tee minu hinge ja südamesse ja siis ühekorraga kõik puruneb ja vb nemad ise ei teagi, aga see jätab haava kauaks minu sisse võik söelda, et isegi igeveseks ja mis kõige kurvem, nad kõik kõik lähevad ära ja ei tule enam kunagi tagasi, vähemalt mitte sellisel kujul... Sel juhul tekib alati kahtlus ja imelik tunne... mitte miski ei ole siis enam endine... ainult vähesed suudavad taastada kõik, mis juhtnud on... Ma tean, ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg-ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui mu nö sõber mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt siis ta ei vääri mu parimaid külgi ! Kurat küll ma olen ikka loll, ma suudan kõike seda välja öelda, mida ma mõtlen, aga miks ma ei suuda tegutseda vastavalt... kurat see süda ja inimesed... miks peab kõik nii keeruline olema... aga ma arenen, ma pingutan paremuse poole... Minu jaoks ongi arvatavasti kõige suurem hirm kaotada inimene, keda ma armastan ja kuna seda on nii palju juhtunud, siis ma ei teagi enam, kuidas käituda ja mida teha... aga ma kardan, iga jumala hetk, mil ma mõtlen enda sõprade peale, siis ma kardan... Ma kardan jääda üksi!
Sellise jutu peale võiks tsiteerida enda sõpra, kes ütles, et: " Äkki oleks sul ka aeg suureks kasvada!" Nojaah see lause suutis muuta kõike... nojah loomulikult haiget tegi see kohutavalt... mai tea miks ma selliseid asju hinge võtan, aga hetkel ei saa ma sinna midagi parata... Aga ma olen juba muutunud, ma tean seda, ma tunnen seda, ma suudan lahti lasta inimestest isegi kui see teeb põrgulikult haiget... nojah selline on see elu kord minu sõpradega... aga siiski arvan mina, et tõeline sõprus on sõlm, mille inglid on sõlminud ja tõeline sõber on see, kes teab sinust kõike, aga sallib sind ikkagi(: oh i wish i could have that kinda friend near me... But who do i run to when the only person who can make me stop crying, is exactly the one who is making me cry?
Üks viimase aja kõige kummalisi ja vastikumaid asju (või noh inimesi) on Henrik!!!
Kui ma teda näen, lendlevad mul liblikad kõhus, kui ma tema peale mõtled, lööb mu süda kiiremini kui tavaliselt, kui meie pilgud kohtuvad, ma punastan, kui ma teda kallistan, täitub mu keha soojusega.See kõige perfektsem tunne, mida ma oma elu jooksul tundnud olen ja just tema on kõige perfektsem inimene, keda ma kohanud olen... Kuidas ma tahaks lihtsalt kõik oleks teisiti... Nüüd on üldse nii, et see ta pimm ei lase tal minuga suhelda, sest ta arvab, et Henrik petab teda siis kohe... aga ma ei saa aru, miks Henrik ei võiks selgitada talle, et ma oleksin hea meelega kasvõi ainult sõber, kui kaotaksin ta üldse enda elust... see on kõige kohutavam tunne, et ma ei saa temaga suheldagi... see lihtsalt killib mind nii hullult, ma tahaks talle seda kõike öelda, aga mida see muudaks? mai tea, ma arvan, et mitte midagi... Ainult lahkumisel või jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse. ja see oli olemas... viimane kohtumine, enne seda kui me enam ei suhelnud pikka aega(endiselt nagu väga ei suhtle), siis me kõndisime mööda Tallinna vanalinna ringi ja see oli nii hea... siis oli aga kell nii palju, et ma pidin hääletama minema kodu poole... Me kallistasime ja see tunne, mis oli oli nii hea, me ei suutnud üksteisest lahti lasta... meie kehad nagu tõmbusid üksteise vastu ja see tõmme oli niii tugev ja ma ei valeta, kui ma ütlen, et just Henrik on just see inimene, keda ma Armastan isegi, kui me ei suhtle!(hahaa teile naerukoht jah, aga mind ei huvita enam, nii see lihtsalt on) Kahju, et ma talle seda mitte kunagi ei öelnud:/(You can close your eyes to the things you don't want to see, but you can't close your heart to the things you don't want to feel.)
Blaaaah kooool, see on niii piinarikas teema, et sellega teen ma väga lühidalt... mmm koolis on mingi sitaks järeltöid teha ja isegi kui ma suvetööle jään, siis teen ma need ära ja ongi harašo... Sellega siis kõik nüüd... :D:D:D
Mingi nädal aega tagasi reedel oli hästi huvitav... Läksin linna, mai tea isegi miks, aga jah.... Käisin mingi Eliisikalt korra läbi ja siis tal oli hästi halb olla... Ma ei tea miks aga jah... niisiis, mul ei olnud midagi teha läksin siis poodi.... see oli huvitav, ostsin energiajooki ja eclipse endale... edasi tõttasin ma linna ja hängisin konkreetselt niisama seal... Käisin ka vana klassiõe poolt läbi, aga teda ei olnud kodus-.- how sick is that... ja nojah siis ma suundusingi pool8-sse mingi tuttav oli seal tööl, siis hakkasin piljardit mängima, mingi natukese aja pärast liikusid Hernie, randar, Daniel ja Lily sinna, mai tea ise kaa miks ja siis me mängisime niisama koos seal ja noh fun oli... mingi siis sain ma teada, et mingi eriti šeff üritus tuleb õhtul seal aga seal on vanusepiirang ja pilet oli 50 eeku noo davai tegime minekut sealt, läksime siis jussinisse ostsime või noh mina ostsin sest teised ei saanud kätte mingeid joooke ja probleeme, mina ja Hernie ostsime mingeid siidreid, mis olid 9 eeku kuna neil oli säilivusaeg üle läinud... pohh see ju... Kõige hullem oli ainult see, et meil ei olnud mitte kuskil kus soojas chillida, seega läsime me sanatoorium tervise juurde ja seal oli mingi eriti šeff allee, kus me mingi istusime... mina tark loomulikult polnud jopet endale selga pannu, miks nagu see vajalik on, sii shakkas veits külm ikka... lõpuks läksime mingi hotelli baari juurde sooja, kuhu mingi turva tuli meiega mõlisema...Õnnnnneks siis helistas Piia mulle ja ma lahkusin teiste seltskonnast.... ma läksin Piiale bussi vastu ja ta tegi ettepaneku minna pool8-sse ma olin et jah, ma ei saa sinna sisse, aga pohh siis... võtsin just in case 50 eeku kaardi pealt välja ja nii me suundusimegi pool8 poole... nojah mina sisenesin siis esimesena ja oi nääeee imet, ma saingi sisse, pluss ma sain mingi 4cl hotshoti for free alustuseks sisse:D hahaaa see oli mahe... Nägin kohe Sabut seal... Teda oli üpris hea üle pika pika aja näha ja nii.. :D Lisaks teistele olid seal veel Kalka, Pisi, Liisi, Rauno, Tšaps, Oskar, Piia, Chasper, Heiko, Belka jne... Ühesõnaga palju palju tuttavaid, aga mismis, ma ei olnudki nendega või noh Piiaga ma olin... Istusime siis maha ja nojah meid kutsuti piljardit mängima... loomulikult seda me ka tegime... Lõpuks lõpetasin ma piljardimängimise Tommiga, kellega sujus koostöö vapustavalt... Tegime paarismänge, kus kaotaja teeb võitjatele joogid välja... ja *trummipõrin* kes võitis 2 mängu mis me tegime? Loomulikult meie... ega jah sellel õhtul läkski mu seal 50 krooni ainult ära, sest mulle tehti välja... juhhei, mul vedas ikka kohutavalt:D:D mi liked it. Nojah seal oli kaa üks teine tüüp, kellele ei meeldinud mu löömistehnika ja siis ta õpetas.. dsiisös, see oli täpselt nagu filmides, et jahh tüüp tuleb seljataha ja siis näitab, kuidas lüüa, see oli nii naljakas... ega jah tema killud jäävad ikka kauaks meelde:D khihi^^ Nojah siis kui me juba piisavalt väsinud piljardist olime, siis läksime me tantsu lööma:D:D:D noo kurat küll, ei saanudki kaua lüüa seda tantsukest, sest kell oli niii palju, et otsi hakati kokku tõmbama... nojah, kurja küll ütleks ma selle peale, aga vähemalt ikkagi parem, kui mitte midagi..:D Edasi läksime siis Piia, Tomi ja teistegga, kelle nime ma enam ei mäleta espressosse, aga nojahh, seal haises imelikult ja sellepärast läksime me sealt kohe minema lehtlasse, kus nii kui istuma läksime sain ma jälle ühe joogi.. tom as usual tegi mulle välja^^ sweet noh... natukese aja pärast tuli sinna mingit rahvast juurde ühes kaa keegi Olku... :D Pluss seal oli ka tambet(endla teatri näitleja) jube muhe tüüp:D Niisiis, kahjuks oli kellaaeg juba selline, et ka Lehtla pandi kinni, seega ei jäänud meil midagi muud teha, kui mai teagi mida.. kõik mingi sebisid, siis Piia ütles ja aet mingi takso tuleb et lähme sellega koju magama... nojah takso tuligi, aga sinna läksime hoopis mina, Olku ja Mähka... Mai tea nagu Piia ei tulnud, ma olin täiega segaduses... Läksime siis maisse... seal oli olkul mingi korter, kus hiljem ma sain teada, et seal on kaa tema vanaema ja vend... ma olin nagu võõõõõõuuuu slow down ja noh siis tegin ma ettepaneku jalutama minna... noo ja tema ei olnud selle vastu:D:D juhheiii niisiis me siis jalutasimegi mingi hommikul kelll 7 rannas niisama... pmslt ma ei saa aru inimestest nagu laupäeva hommikul kell 7 on mingi koeraomanikud jalutamas, see oli ülemõistuse... HämmingHämming!!!! Eniveis jah, siis kiskus asi käest, mitte noh hullult aga jah ütleks nii, et see on võimatu, ma lihtsalt ei suuuda... See kuradima Henrik ei lähe peast nagu never ja selle eest ma teda vihkan-.- Nojah suundusime siis tagasi sinna mai poole, aga ülesse ma enam minna ei tahtnud, seega ma läksin poodi energiajooki ostma ja sinna ma jäingi... lõpuks hakkas mul igav ja ma sõitsin 40-ga edasi tagasi, et aeg kiiremini läheks... Lõpuks maandusin ma teatris, kus pooleteise tunni pärast hakkas 100 aastane laps näidend... mingi lastenäidend jube kipa oli küll tegelikult, kui aus olla:) siis sai see läbi ja niiimooodi ma siis ootasingi enda näidendi aega... Piia oli niii tubli ja hoolitsev, et tõi mulle kartulisalatit teatrisse, kuigi mulle see eriti ei maitsenud, sest see oli imelik maitsega:S:S niisiis jah juhtub, aga ma sõin kõik siiski ära (A) juhhei, plusspunktid mulle... Niimooodi saigi see põnevpõnev ööpäev läbi... mulle lihtsalt niii meeldis see ja isegi pohmelli polnud hiljem:D:D hahaaa juhhei... see oli mõns:P
Nojah, nüüd see nv oli ppralled meil või noh pigem saunaõhtud.. mingi see oli tore... Käisime tiega trippimas kaa siin ümbruses, panime mingi eriti fääänsilt riidesse ja lihtsalt olime ägedad ja liiklesime ringi siin:D muahaha ja niimooodi see nv meil läks siin:D tore oli, mis muud... ja nüüd olen ma siin, kell on pool 3 läbi ja ma mingi ei maga, lihtsalt und ei ole, kuigi ma pean homme ilusti ärkama ja kooli minema... kurjapeanael küll, mai tea mida teha... dspjfgjdnjdfbnjfnbfgjbjob
So I let go, watching you, turn your back like you always do...
Sunday, 19 April 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment