vutvut

Pikk tee endani!

Enese leidmine on üks kõige raskem ülesanne, mis meile elus antud on. Enda otsimine ei tähenda seda, et sa peaksid kuskil üksi olema ja mõtlema, et mis või kes ma olen vaid see on loomulik osa elust. Sa ei pruugi ise sellest arugi saada, aga kui sa oled leidnud selle tõelise mina, siis saad sa sellest kohe kindlasti aru.
Kuhugi kuuluda on vajalik, aga kuuludes kuskile peame me tihtipeale omaks võtma kindla loomuse, et mitte olla välja jäetud ega see kelle kallal nokitakse pidevalt. Samas üritades pidevalt olla teistele meele järgi, unustame me oma enda vajadused ja enda tõelise mina. See on justkui tugev tagasilöök iseenda leidmiseni. Aga kui leida see õige suund ja inimesed, kes ei kohusta meid millekski kõige vähem ennast muutma, et olla nendega, siis on see pikk ja sügav otsing lihtsam ja seejures ei pea me üksi olema. Raamatus “kuritöö ja karistus” oli lause: “Mõnikord hakkame me täiesti võõraste inimeste vastu huvi tundma, äkki, ootamatult, ilma et me oleks sõnagi lausunud.” See on täiesti õige. Mõnikord me lihtsalt vajame kedagi enda kõrvale, kes oleks lihtsalt olemas, kui meil seda kõige rohkem vaja on. Alati ei ole nii, et on üks kindel inimene ja ma räägin talle kõigest. Enda alateadvuses ma tean, et nii ei saa ega tohi olla, sest mis õigus on minul vaevata teisi inimesi enda murede ja asjadega. Nii käituda on egositlik. Ma ei saa ju omada inimest, kuigi ta võib tähendada mulle palju. Tihtipeale on nii, et kui suhelda iniemsega liialt palju, tekib ahistatuse tunne, vabaduse piiramine ja just sellepärast vajame me mõnikord kedagi täiesti võõrast enda ellu.
Loomulikult me kõik vajame enda kõrvale ka kedagi, kellest hoolida rohkem kui iseendast. Kellesse kiinduda igapäevaga aina rohkem, kes tähendaks Sulle seda kõike.Ma tahaks ilmselgelt kedagi hoida oma südame ligi. tahaksin kedagi rohkem usaldada kui iseennast ja särada, just talle ning ainult talle. Ma tahaksin,et mina oleks see esimene, kellele ta vabal hetkel mõtleb ja kellele ta helistaks kasvõi siis kui tal oleks ainult paar sekundit aega rääkida. Kes tahaks mu häält kuulda isegi kõige kärarikkamas kohas ja hoida mu käest kinni ning seda mitte kunagi lahti lasta. See on see hetk, mille poole me püüdleme terve oma elu ja siis me ei analüüsi, me lihtsalt elame.
Valed on jällegi need, mis viivad inimesi otsemaid nulli enda retkel. Tsiteerides raamatust „ Kuritöö ja karistus“ Raskolnikovi sõpra Razumihhini: „ Vale on armas asi, mis viib tõe juurde.“ Teistele valetades, valetad sa kõige rohkem iseendale ja lõpuks tuleb ikkagi tõde päevavalgele. Tsiteerides Rein Veidemanni raamatust „Isiku tunnistus“ lõiku: „Me peame valmis olema, et enda tõe eest sesista, ka kannatuse hinnaga ja olema kindlad, et me oleme endast olevevalt teinud kõik, et tõde tõuseks ja vale vajuks.“ Hirm üksinduse, vaesuse, vihkamise ees muudab inimest väga palju. Kes tahaks olla üksi või vihatud, just sellepärast, et mitte jääda maha me valetame ja teeme haiget kallitele inimestele.Võib olla inimesed valetavad endale kuna neil ei ole tõesse ega endasse usku, aga siin tuleb mängu juba tahtejõud. Inimene peab ise tahtma leida ennast, mitte valetama, olema lihtsalt see kes oled ja isegi kui see mõnikord tähendab, et ma pean lahti laskma inimestes, kes mulle kallid on. Aga see näitab just seda, et ma olen piisavalt tugev, et neil minna lasta.
Sa kukud ja kukud, aga lõpuks alustad sa ikkagi uuesti, see on see pikk ja ränk püüdlus leidmaks iseend ja seda otsingut ei tohiks mitte mingil juhul, mitte kunagi katkestada, sest inimene ei suuda elada täisväärtuslikku elu kui ta ei tea, kes ta tegelikult on ja kui palju ta tegelikult väärt on. Tuleb lihtsalt endasse uskuda ja olla see, kes me tegelikult oleme, küll siis kõik mis on ette nähtud meie juurde ka tuleb.




Ja niisama lisaks... mida ma siiski tahtsin sinna panna, aga noh jah ei suutnud lisada seda kuidagi, aju suht küpse juba ammu...

“Enesevihkamine on täpselt seesama, mis kõige hullem egoism!” Paljud inimesed on väga kriitilised enda suhtes ja nad ei armasta ennast ja nii ei saa mitte keegi neid armastada...


Ma kiindun inimestesse liialt kiiresti ja ma tõesti ei tea miks... võib olla tõesti on vaja kedagi, keda ma saaks usaldada täielikult vms... mai tea mai tohiks, ma tean, sest niimodi käitudes rikun ma kõik ära... juhhei, kuidas ma vihkan seda tunnet. Suht haigelt imelik on . ma olen nii kaua üritanud sellega võidelda ja kõik nagu tunduks selge ja rääkida oskan ma nii nagu kõik on prfct, aga tegudes... well yeah, sellega pole nii kerge enam. Eelmise aasta Jaanuar oleks võinud käiku minna:/

Eem tänane päev=magamine, kirjand horrornightmarish jalutuskäik jõe ääres, mida ma mitte kunagi enam kogeda ei tahaks palunaitäh... siis nüüd on mingid külalised ja arvatavasti nüüd ma lähen teistega šnapsitama, et unustada kõik eelnev... jahm juhhei ma ütlen selle pihta...

Kirjandi valisin ma teema Pikk tee endani.. ja väike algne lõik sealt: Raamatus “kuritöö ja karistus” oli lause: mõnikord kohtame täiesti võõraid inimesi, kelle vastu hakkkame esimesest silmapilgust huvi tundma - kuidagi äkki, ootamatult, enne kui saame sõnagi lausuda. See on täiesti õige. Mõnikord me lihtsalt vajame kedagi enda kõrvale, kes oleks lihtsalt olemas, kui meil seda kõige rohkem vaja on. Alati ei ole nii, et on üks kindel inimene ja ma räägin talle kõigest. Enda mõtetes sa tead, et nii ei saa ega tohi olla, sest mis õigus on meil vaevata teisi inimesi enda murede ja asjadega. Nii käituda on egositlik. Sa ei saa ju omada inimest, kuigi ta võib tähendada sulle palju. Tihtipeale on nii, et kui suhelda iniemsega liialt palju, tekib ahistatuse tunne, vabaduse piiramine ja just sellepärast vajame me mõnikord kedagi täiesti võõrast enda ellu.

Jah justtäpselt nii ongi...

ogfhogfiho

Well niisiis... Ma taasavastasin enda jaoks Machine Head'i :D juhhei:D väga mõnus ma ütlen:D Eile oli etendus jälle, see oli huvitav, aga enesetunne oli halb... noh loomulikult laval ei tohi mitte mingi hinna eest seda välja näidata ja seda ma kaa ei teinud aga ikkagi... nojah sai siis vahepeal probleeme lahendatud ja niisama lahe oldud... hiljem sain ma FINALLY enda juuksuri aja kinni pandud... Sirle oli nõus mul lõikama... nagu juhuuuu... kas ma olen õnnelik või jaaa.
niisiis ma jäin haigeks.., mingi palavik oli täna hommikul 37,9 mmmõnusad külmavärinad käisid üle:S:S aa pohhui, see ei takistanud mind täna lühikeste varrukatega välja minemast... mõnus ilm oli täna...
Ahjaaa eile tegin lõpiks siiski enda pensionikogumisfondi ära xD ega see aeg on käppelt tulemas ju, kui tuleb loomulikult...

Raunol on homme kirjandi kirjutamine koolis... Palju edu talle seal...

Iga päevaga kindlustub mul aina rohkem see töökoht ja parem oleks, et see ka jääks niii... Jube hea on vahepeal lihtsalt ära kaduda, sest nii on lihtsam...

Üks asi mida ma veel olen viimasel ajal täheldanud, et ma ei peaks nii palju rääkima ja ma üritan ennast selles suhtes parandada... Mingi jah, mõttetud jutud blablabla... Mai tea, lihtsalt on selline imelik tunne kogu aeg sees... Ja inimesed libisevadki käest.
This is how it feels!
I wont forgive you, i'll just forget you lived!!!

JA midagi postiivsemat...Charlie the unicorn 3 xDxD mine ära kui naljakas see ikka on... charlie look out for the Blöblöblö xD noo mida veel. :D mulle igastahes meeldib:D


Kusjuures ma olen tähele pannud et meie koooli 12 a klassis käib üks kohutavalt huvitav poiss... kahju, et ma teda alles nüüd märkasin ja isegi praeguseni pole ma temaga suhelnud... damn noh...pole hullu, ma veel jõuan, at least i hope so(A) Hetkel kutsun ma teda Mysterious'iks... Ja esmaspäeval ma Kerli käest kohe kindlasti küsin, mis ta nimi on... (Kerli käis enne seal klassis) juhhei, siis on põnevam:D (midaiganes)

sdfgfgfg

ja meil ongi nii, et iga päev on 8 tundi va neljapäeval, siis on 9 tundi ja nii kuni suveni... õeh nii futskd, palju järeltöid teha.. lallalalaa ma ei taha mõeldagi sellele...
ja siis again Henrik... noo ta on tumba vahest, sest ta ei saa midagi aru, mida ma räägin, aga see pole oluline, peaasi, et ta räägib minuga.. niivõrd kuivõrd... PerfeektoPoika siiski
Ja mul pole enam söögiraha juba 3 päeva ja klmkapp on tühi... see on vapustav tunne lausa... Majanduskriisi kõrghetked saabuvad hetkel... päris osav, aga õnneks on alati, vesi, abimees olemas:D:D juhhei ju:D(ahh midaiganes)
1000 lkd kah veel lugeda, mmmm mõtlen, et peaks lugema, aga noo ei jõua, lihtsalt nii palju onmuid asju õppida ja staffi, et nooo lihtsalt silmad väsivad ära...
Eile hakkas mul keset koolipäeva nii halb olla, noo süda lihtsalt läks pahaks ja täna hakkas süda valutama:S mingi eriti haige, aga noh elab üle...




Mõnikord kohtame täiesti võõraid inimesi, kelle vastu hakkame esimesest silmapilgust huvi tundma - kuidagi äkki, ootamatult, enne kui saame sõnagi lausuda.

ükspostitusülepikaajaaplausipolevaja ;D

Well nojah mai tea ise kaa, miks ma ei ole siia nii kau akirjutanud... Nagu niiiiii palju asju on juhtunud ja mida ma kellelegi ei räägi,s eega miks mitte täita oma tühja blogi, kus arvatavasti mitte keegi ei käi, kuna kõik on juba lootuse kaotanud minu blogi täitmisele, sest ma ei tee seda kunagi, kui keegi ütleb et ma täidaks seda... Mkm nii ei saa, mul on vaja selleks õiget meeleolu ja tahtmist... Nagu mitte midagi ei ole ju niisama... (whatever see lause ka tähendama pidi)
Eniveis siis kokkuvõttev lause on : Kõik kaob (noh see on juhuks, kui keegi siia blogisse peaks kunagi sattuma ja ei viitsi seda pikka ja suvalist juttu lugeda)
Ja kui nüüd mittekokkuvõtvalt rääkida, siis Väääga tohutult palju asju on minu elus vahepeal juhtunud.... Esiteks meie etendus... noh seal läheb meil üllatavalt ja mmeeldivalt hästi, saal on iga kord täis ja mida üks noor näitleja ikka tahab, kui et inimesi käiks vaatamas meie etendust... Ainus asi või noh inimene, kes mind häirib on Jari... asdgjeipgjeroighjiojdfsiohjiyoj aaaaah jummel, kuidas ma teda ei salli, ta lihtsalt ei saa aru mitte kunagi, et vb mina väike inimene sooviksin kaa vahelduseks eliisiga räääkida, et nagu ta ei tohiks teda niimooodi omada vms... haige suht... ma lausa vihkan seda... mitte miski ei suuda kirjeldada minu mittesallimist tema vastu, see on lihtsalt lõputu, ta võtab selle viimasegi käest, mis mul alles jäänud on... Aga jah see eest saan ma kõikide teatritöötajatega hästi läbi. Meil on mingi hästi äge riieturitädi, kellega ma alati räägin, ta on tore ja temaga saab rääkida:D NOjah Ennu ei ületa siiski mitte keegi... Ta on lihtsalt suurepärane lavasttaja ja sõber... jah just nimelt ma saan Ennu enda sõbraks nimetada, sest ta kuulab alati mind ära, kui mul on mingi probleem või midagi ja siis annab enda targemat nõu mulle... see on tore ja see tekitab sellise hea tunde... Okei whatewa see tegelt... aga jah nüüüd hakkasid meil uuesti need stuudiotunnid, kus me teeme selliseid huvitavaid etüüde ja proosasid... mmm ägeee ja üldse ühesõnaga teater on äge ja tore koht.
Niisiis mis siis veel... hmm sõbrad... See on vist maailma kõige tihedamini kõlanud teema minu puhul... Aga ikkagi on Kurb, kui kellestki, keda tunned, saab keegi, keda tundsid. See on nii valus vähemalt minu jaoks... mõnikord ma küsin enda käest, et miks ma hoolin, kui teised seda ei tee... Siiis tekibki selline tunne, et tõesti miks Mina mina pean olema selline lepaleht, mis lendab sinna, kuhu tuul puhub? Las see suur maailm teeb mis tahes lollusi, pean mina siis kohe kõike omal nahal järgi katsuma! Noo tõesti, aga siis on jälle see, et ma olengi selline inimene, kes hoolib, sest minu jaoks on osadel inimestel suur tähtsus ja kurat noo on raske lasta minevikul minna, kui see hoiab endas parimaid mälestusi mu elust... Kuigi mõnikord tahaks mõnele öelda, et: "Kes sa enda arust oled? Tuled, lõhud ja lähed. Kuradi hästi arvad endast." aga see ei muudaks midagi, aga just nii ongi, inimesed tulevad ja nad leiavad tee minu hinge ja südamesse ja siis ühekorraga kõik puruneb ja vb nemad ise ei teagi, aga see jätab haava kauaks minu sisse võik söelda, et isegi igeveseks ja mis kõige kurvem, nad kõik kõik lähevad ära ja ei tule enam kunagi tagasi, vähemalt mitte sellisel kujul... Sel juhul tekib alati kahtlus ja imelik tunne... mitte miski ei ole siis enam endine... ainult vähesed suudavad taastada kõik, mis juhtnud on... Ma tean, ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg-ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui mu nö sõber mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt siis ta ei vääri mu parimaid külgi ! Kurat küll ma olen ikka loll, ma suudan kõike seda välja öelda, mida ma mõtlen, aga miks ma ei suuda tegutseda vastavalt... kurat see süda ja inimesed... miks peab kõik nii keeruline olema... aga ma arenen, ma pingutan paremuse poole... Minu jaoks ongi arvatavasti kõige suurem hirm kaotada inimene, keda ma armastan ja kuna seda on nii palju juhtunud, siis ma ei teagi enam, kuidas käituda ja mida teha... aga ma kardan, iga jumala hetk, mil ma mõtlen enda sõprade peale, siis ma kardan... Ma kardan jääda üksi!
Sellise jutu peale võiks tsiteerida enda sõpra, kes ütles, et: " Äkki oleks sul ka aeg suureks kasvada!" Nojaah see lause suutis muuta kõike... nojah loomulikult haiget tegi see kohutavalt... mai tea miks ma selliseid asju hinge võtan, aga hetkel ei saa ma sinna midagi parata... Aga ma olen juba muutunud, ma tean seda, ma tunnen seda, ma suudan lahti lasta inimestest isegi kui see teeb põrgulikult haiget... nojah selline on see elu kord minu sõpradega... aga siiski arvan mina, et tõeline sõprus on sõlm, mille inglid on sõlminud ja tõeline sõber on see, kes teab sinust kõike, aga sallib sind ikkagi(: oh i wish i could have that kinda friend near me... But who do i run to when the only person who can make me stop crying, is exactly the one who is making me cry?
Üks viimase aja kõige kummalisi ja vastikumaid asju (või noh inimesi) on Henrik!!!
Kui ma teda näen, lendlevad mul liblikad kõhus, kui ma tema peale mõtled, lööb mu süda kiiremini kui tavaliselt, kui meie pilgud kohtuvad, ma punastan, kui ma teda kallistan, täitub mu keha soojusega.See kõige perfektsem tunne, mida ma oma elu jooksul tundnud olen ja just tema on kõige perfektsem inimene, keda ma kohanud olen... Kuidas ma tahaks lihtsalt kõik oleks teisiti... Nüüd on üldse nii, et see ta pimm ei lase tal minuga suhelda, sest ta arvab, et Henrik petab teda siis kohe... aga ma ei saa aru, miks Henrik ei võiks selgitada talle, et ma oleksin hea meelega kasvõi ainult sõber, kui kaotaksin ta üldse enda elust... see on kõige kohutavam tunne, et ma ei saa temaga suheldagi... see lihtsalt killib mind nii hullult, ma tahaks talle seda kõike öelda, aga mida see muudaks? mai tea, ma arvan, et mitte midagi... Ainult lahkumisel või jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse. ja see oli olemas... viimane kohtumine, enne seda kui me enam ei suhelnud pikka aega(endiselt nagu väga ei suhtle), siis me kõndisime mööda Tallinna vanalinna ringi ja see oli nii hea... siis oli aga kell nii palju, et ma pidin hääletama minema kodu poole... Me kallistasime ja see tunne, mis oli oli nii hea, me ei suutnud üksteisest lahti lasta... meie kehad nagu tõmbusid üksteise vastu ja see tõmme oli niii tugev ja ma ei valeta, kui ma ütlen, et just Henrik on just see inimene, keda ma Armastan isegi, kui me ei suhtle!(hahaa teile naerukoht jah, aga mind ei huvita enam, nii see lihtsalt on) Kahju, et ma talle seda mitte kunagi ei öelnud:/(You can close your eyes to the things you don't want to see, but you can't close your heart to the things you don't want to feel.)
Blaaaah kooool, see on niii piinarikas teema, et sellega teen ma väga lühidalt... mmm koolis on mingi sitaks järeltöid teha ja isegi kui ma suvetööle jään, siis teen ma need ära ja ongi harašo... Sellega siis kõik nüüd... :D:D:D
Mingi nädal aega tagasi reedel oli hästi huvitav... Läksin linna, mai tea isegi miks, aga jah.... Käisin mingi Eliisikalt korra läbi ja siis tal oli hästi halb olla... Ma ei tea miks aga jah... niisiis, mul ei olnud midagi teha läksin siis poodi.... see oli huvitav, ostsin energiajooki ja eclipse endale... edasi tõttasin ma linna ja hängisin konkreetselt niisama seal... Käisin ka vana klassiõe poolt läbi, aga teda ei olnud kodus-.- how sick is that... ja nojah siis ma suundusingi pool8-sse mingi tuttav oli seal tööl, siis hakkasin piljardit mängima, mingi natukese aja pärast liikusid Hernie, randar, Daniel ja Lily sinna, mai tea ise kaa miks ja siis me mängisime niisama koos seal ja noh fun oli... mingi siis sain ma teada, et mingi eriti šeff üritus tuleb õhtul seal aga seal on vanusepiirang ja pilet oli 50 eeku noo davai tegime minekut sealt, läksime siis jussinisse ostsime või noh mina ostsin sest teised ei saanud kätte mingeid joooke ja probleeme, mina ja Hernie ostsime mingeid siidreid, mis olid 9 eeku kuna neil oli säilivusaeg üle läinud... pohh see ju... Kõige hullem oli ainult see, et meil ei olnud mitte kuskil kus soojas chillida, seega läsime me sanatoorium tervise juurde ja seal oli mingi eriti šeff allee, kus me mingi istusime... mina tark loomulikult polnud jopet endale selga pannu, miks nagu see vajalik on, sii shakkas veits külm ikka... lõpuks läksime mingi hotelli baari juurde sooja, kuhu mingi turva tuli meiega mõlisema...Õnnnnneks siis helistas Piia mulle ja ma lahkusin teiste seltskonnast.... ma läksin Piiale bussi vastu ja ta tegi ettepaneku minna pool8-sse ma olin et jah, ma ei saa sinna sisse, aga pohh siis... võtsin just in case 50 eeku kaardi pealt välja ja nii me suundusimegi pool8 poole... nojah mina sisenesin siis esimesena ja oi nääeee imet, ma saingi sisse, pluss ma sain mingi 4cl hotshoti for free alustuseks sisse:D hahaaa see oli mahe... Nägin kohe Sabut seal... Teda oli üpris hea üle pika pika aja näha ja nii.. :D Lisaks teistele olid seal veel Kalka, Pisi, Liisi, Rauno, Tšaps, Oskar, Piia, Chasper, Heiko, Belka jne... Ühesõnaga palju palju tuttavaid, aga mismis, ma ei olnudki nendega või noh Piiaga ma olin... Istusime siis maha ja nojah meid kutsuti piljardit mängima... loomulikult seda me ka tegime... Lõpuks lõpetasin ma piljardimängimise Tommiga, kellega sujus koostöö vapustavalt... Tegime paarismänge, kus kaotaja teeb võitjatele joogid välja... ja *trummipõrin* kes võitis 2 mängu mis me tegime? Loomulikult meie... ega jah sellel õhtul läkski mu seal 50 krooni ainult ära, sest mulle tehti välja... juhhei, mul vedas ikka kohutavalt:D:D mi liked it. Nojah seal oli kaa üks teine tüüp, kellele ei meeldinud mu löömistehnika ja siis ta õpetas.. dsiisös, see oli täpselt nagu filmides, et jahh tüüp tuleb seljataha ja siis näitab, kuidas lüüa, see oli nii naljakas... ega jah tema killud jäävad ikka kauaks meelde:D khihi^^ Nojah siis kui me juba piisavalt väsinud piljardist olime, siis läksime me tantsu lööma:D:D:D noo kurat küll, ei saanudki kaua lüüa seda tantsukest, sest kell oli niii palju, et otsi hakati kokku tõmbama... nojah, kurja küll ütleks ma selle peale, aga vähemalt ikkagi parem, kui mitte midagi..:D Edasi läksime siis Piia, Tomi ja teistegga, kelle nime ma enam ei mäleta espressosse, aga nojahh, seal haises imelikult ja sellepärast läksime me sealt kohe minema lehtlasse, kus nii kui istuma läksime sain ma jälle ühe joogi.. tom as usual tegi mulle välja^^ sweet noh... natukese aja pärast tuli sinna mingit rahvast juurde ühes kaa keegi Olku... :D Pluss seal oli ka tambet(endla teatri näitleja) jube muhe tüüp:D Niisiis, kahjuks oli kellaaeg juba selline, et ka Lehtla pandi kinni, seega ei jäänud meil midagi muud teha, kui mai teagi mida.. kõik mingi sebisid, siis Piia ütles ja aet mingi takso tuleb et lähme sellega koju magama... nojah takso tuligi, aga sinna läksime hoopis mina, Olku ja Mähka... Mai tea nagu Piia ei tulnud, ma olin täiega segaduses... Läksime siis maisse... seal oli olkul mingi korter, kus hiljem ma sain teada, et seal on kaa tema vanaema ja vend... ma olin nagu võõõõõõuuuu slow down ja noh siis tegin ma ettepaneku jalutama minna... noo ja tema ei olnud selle vastu:D:D juhheiii niisiis me siis jalutasimegi mingi hommikul kelll 7 rannas niisama... pmslt ma ei saa aru inimestest nagu laupäeva hommikul kell 7 on mingi koeraomanikud jalutamas, see oli ülemõistuse... HämmingHämming!!!! Eniveis jah, siis kiskus asi käest, mitte noh hullult aga jah ütleks nii, et see on võimatu, ma lihtsalt ei suuuda... See kuradima Henrik ei lähe peast nagu never ja selle eest ma teda vihkan-.- Nojah suundusime siis tagasi sinna mai poole, aga ülesse ma enam minna ei tahtnud, seega ma läksin poodi energiajooki ostma ja sinna ma jäingi... lõpuks hakkas mul igav ja ma sõitsin 40-ga edasi tagasi, et aeg kiiremini läheks... Lõpuks maandusin ma teatris, kus pooleteise tunni pärast hakkas 100 aastane laps näidend... mingi lastenäidend jube kipa oli küll tegelikult, kui aus olla:) siis sai see läbi ja niiimooodi ma siis ootasingi enda näidendi aega... Piia oli niii tubli ja hoolitsev, et tõi mulle kartulisalatit teatrisse, kuigi mulle see eriti ei maitsenud, sest see oli imelik maitsega:S:S niisiis jah juhtub, aga ma sõin kõik siiski ära (A) juhhei, plusspunktid mulle... Niimooodi saigi see põnevpõnev ööpäev läbi... mulle lihtsalt niii meeldis see ja isegi pohmelli polnud hiljem:D:D hahaaa juhhei... see oli mõns:P
Nojah, nüüd see nv oli ppralled meil või noh pigem saunaõhtud.. mingi see oli tore... Käisime tiega trippimas kaa siin ümbruses, panime mingi eriti fääänsilt riidesse ja lihtsalt olime ägedad ja liiklesime ringi siin:D muahaha ja niimooodi see nv meil läks siin:D tore oli, mis muud... ja nüüd olen ma siin, kell on pool 3 läbi ja ma mingi ei maga, lihtsalt und ei ole, kuigi ma pean homme ilusti ärkama ja kooli minema... kurjapeanael küll, mai tea mida teha... dspjfgjdnjdfbnjfnbfgjbjob


So I let go, watching you, turn your back like you always do...