Eem tänane päev=magamine, kirjand horrornightmarish jalutuskäik jõe ääres, mida ma mitte kunagi enam kogeda ei tahaks palunaitäh... siis nüüd on mingid külalised ja arvatavasti nüüd ma lähen teistega šnapsitama, et unustada kõik eelnev... jahm juhhei ma ütlen selle pihta...

Kirjandi valisin ma teema Pikk tee endani.. ja väike algne lõik sealt: Raamatus “kuritöö ja karistus” oli lause: mõnikord kohtame täiesti võõraid inimesi, kelle vastu hakkkame esimesest silmapilgust huvi tundma - kuidagi äkki, ootamatult, enne kui saame sõnagi lausuda. See on täiesti õige. Mõnikord me lihtsalt vajame kedagi enda kõrvale, kes oleks lihtsalt olemas, kui meil seda kõige rohkem vaja on. Alati ei ole nii, et on üks kindel inimene ja ma räägin talle kõigest. Enda mõtetes sa tead, et nii ei saa ega tohi olla, sest mis õigus on meil vaevata teisi inimesi enda murede ja asjadega. Nii käituda on egositlik. Sa ei saa ju omada inimest, kuigi ta võib tähendada sulle palju. Tihtipeale on nii, et kui suhelda iniemsega liialt palju, tekib ahistatuse tunne, vabaduse piiramine ja just sellepärast vajame me mõnikord kedagi täiesti võõrast enda ellu.

Jah justtäpselt nii ongi...